Alljärgnev elukestva õppe käsitlus lähtub Vabaharidusliidu poolt korraldatud erinevate õppepäevade ja seminaride ühismõtlemise tulemustest. Uute formuleeringute ja vanade revideerimise vajaduseni viisid meid ümbritsevad muutused ja nende mõju koolituskeskustes korraldatavavatele toimingutele, eriti aga koolituskeskuste vajadus määratleda, formuleerida täiskasvanute elukestvat õpet oma arengukavades.
Vabaharidusliidu eestmõtlejad on koostanud grupitööde tulemustest meile abimaterjali oma töös juhindumiseks ja sõnumi levitamiseks.
On hea tõdeda, et meil on olemas ühe katuseorganisatsiooni ja tema liikmete ühine aksepteering elukestvale õppe ja sh. vabaharidust käsitletavatele erinevatele formuleeringutele ja et me saame/võime seda järgida oma arendusdokumentide koostamisel.
Reet Aro
Kohila Koolituskeskuse juhataja
Elukestev õpe
Eesmärk
Vabahariduse 4 aspekti
Vabahariduse ülesanded
Valdkonnad, kus eeladtakse muutusi või uusi arenguid
Elukestev õpe kui majanduslik ja teadmusühiskonna põhiline arenguressurss on ühtlasi ka kogu haridussfääri muutuste vedur.
Täiskasvanud elanikkonna elukestvas õppes osalemise võimalused on avardunud, koolituskeskuses pakutava kvaliteetse koolituse kaudu on tõusnud kohalike elanike konkurentsivõime nii töö kui tavaelus.
Tuleb märgata toimuvaid muudatusi elukestva õppe valdkonnas ja teada, et elukestva õppe ideoloogia on käivitanud erinevate koolitusvaldkondade: taseme-, tööalase ja vabaharidusliku koolituse ja tööturu integreerumise. Kadumas on piirid formaal- ja mitteformaalse hariduse vahel, vahe vabahariduse ja tööalase koolituse vahel väheneb.
Oma arendustegevuses tuleks järgida järgmisi põhiväärtusi:
- elukestev õpe ning iga inimese aktiivne osalemine nii oma kogukonna kui riigi elus tervikuna on arengu tarvilikuks eelduseks ja vahendiks;
- õppel on võtmeroll vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse kihistumise leevendamisel, aga ka demokraatia, loovuse ja majandusliku arengu toetamisel;
- elukestva õppe korraldus vallas peab tagama õppijate vajaduste arvestamise ja osalejate aktiivse kaasamine õppeprotsessi ning tagama õppimisvõimaluste ja selle kohase info kättesaadavuse kõigile soovijatele.
1) Kultuuriline.
Rahva hariduslike ja kultuuriliste traditsioonide säilitamine ja arendamine. Ühiskondlike hoiakute ja väärtuste kujundamine. Loova ja ennast määratleva isiksuse kujunemine.
2) Majanduslik.
Inimeste kujundamine teadlikuks tarbijaks. Väikeettevõtluse toetamine. Majanduslik toimetulek. Säästliku eluviisi kujundamine.
3) Poliitiline.
Valmisolekute kujundamine poliitiliseks aktiivsuseks: koostöö, otsustamine, vastutamine, kolmanda sektori arendamine. Isamaalise mõtteviisi ja lojaalsuse kujundamine riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Sallivuse kujundamine adekvaatseks käitumiseks avatud ühiskonnas ja globaliseeruvas maailmas.
4) Sotsiaalne.
Sotsiaalse sidususe toetamine. Võrdsete õppimisvõimaluste pakkumine erinevatele sotsiaalsetele gruppidele. Sotsiokultuuriline identiteet.
Vabahariduse ülesanded
Aidata kaasa demokraatia arengule, toetades kodanikkonna teket ja lähtudes vabaharidusest kui mõjutusvahendist. Aidata kaasa isiksuse arengule, julgustades inimesi õppima ja endale kõrgemaid nõudmisi seadma, lähtudes vabaharidusest kui pärimuse.
Valdkonnad, kus eeldatakse muutusi või uusi arenguid
Sotsiaalne sidusus. Hariduslike ja kultuuriliste traditsioonide säilitamine ja arendamine. Ühiskondlike hoiakute ja väärtuste kujundamine. Väikeettevõtluse toetamine. Inimeste majanduslik toimetulek. Säästliku eluviisi kujundamine. Valmisolekute kujundamine poliitiliseks aktiivsuseks: koostöö, otsustamine, vastutamine; kodanikeühenduste arendamine; kodanike vastutuse põhimõtete propageerimine ja teostamine õppimise kaudu.
Vabaharidus on elukestva õppe mitteformaalne, avatud ja paindlik süsteem, mis pakub inimestele võimalikult laia valikut kodulähedast õpet, toetamaks nende enesearengut, igapäevaelu ja –tööga hakkama saamist ning kodanikuks olemist. Toetab kodanikuühiskonna kujunemist ning aitab säilitada kogukonna kultuurilist iseolemist.
